Asbest betoonis on üks levinumaid leide, kui Soomes hakatakse renoveerima 1950–1980 aastal ehitatud kinnistuid. Materjalide tugevuse, tulekindluse ja ilmastikukindluse parandamiseks segati asbestkiud tsemendi, mörtide ja monteeritavate betoonelementidega. Asbesti kasutamine ehitusmaterjalides keelustati Soomes täielikult alles enne aastat 1994, mistõttu võivad betoonkonstruktsioonid siiski sisaldada märkimisväärses koguses asbesti.
Miks lisati betoonile ja mörtidele asbesti
Asbesti omadused muutsid selle ideaalseks lisandiks ehitustööstusele. Kiud taluvad kõrgeid temperatuure, tugevdavad tsemendimassi ja parandavad niiskuskindlust. Eterniidist valmistati nii kohapeal valatud konstruktsioone kui ka tööstuslikult toodetud lehti ja profiile. Eterniit seevastu leidis laialdast kasutust müürimörtide ja fassaadide krohvimisel, sest see haakus paremini aluspinnaga ja oli pragunemiskindel.
Tüüpilised kohad, kus betoonis esineb asbesti
Mitmel pool hoones kasutati asbesti sisaldavat betooni ja eterniiti. Kõige tavalisemad esemed on:
- Välisseinte betoonelemendid ja fassaadide asbesttsementplekid
- Soklid ja vundamendid, milles kasutati asbesti sisaldavat mörti
- Rõdupiirded, plaadid ja betoonkonstruktsioonid
- Õuekivid, kanalisatsioonitorud ja kaevurõngad
- Torukestad ja korstnad, kus asbesttsement toimis tulekaitsena
- Vahepõrandate ja katuste tasandamine
Eriti 1960 ja 1970 kortermajades asbest betoonis on peaaegu reegel, mitte erand. Asbesti leidub sageli ka ühepereelamute vundamentide ja korstnate krohvides.
Ehitusaastad ja asbesti levimus
Suurim oht asbesti esinemiseks on hoonetes, mis on ehitatud või renoveeritud aastatel 1950 kuni 1980. Kasutamine jätkus osaliselt kuni 1980. aastate lõpuni ja ladustatud tooteid kasutati veel enne 1994 aastat. Kui kinnistu on ehitatud sel perioodil, ei saa ilma proovide võtmise ja laboratoorse analüüsita välistada asbestiohtu betoonkonstruktsioonides.
Kas asbesti on võimalik visuaalselt tuvastada?
Visuaalne tuvastamine ei ole usaldusväärne. Asbestikiud on mikroskoopiliselt väikesed ja segunevad tsemendimassis ühtlaselt. Väliselt võib vana betoon või mört täiesti sarnaneda tavalise ehitusmaterjaliga. Ainus usaldusväärne viis asbesti olemasolu kinnitamiseks on võtta materjalist proov ja analüüsida seda asbestilaboris.
Renoveerimisriskid, kui asbesti töödeldakse betoonis
Tahke asbesttsement iseenesest ei kujuta endast teravat ohtu tervisele, kui see on terve. Materjaliga töötades tekib alati oht. Puurimis-, saagimis-, lihvimis-, peitsi- või lammutustöödel eraldub õhku mikroskoopilisi asbestikiude, mis sissehingamisel põhjustavad aastakümneid hiljem tõsiseid kopsuhaigusi.
Soome seadusandlus nõuab asbestiuuringu läbiviimist enne kõiki lammutus- ja remonditöid, mis hõlmavad enne aastat 1994 ehitatud ehitisi. See kehtib ka väikeste meetmete puhul, nagu betoonseina aukude puurimine või plaatimise uuendamine.
Mida teha, kui kahtlustate betoonkonstruktsioonides asbesti
Kui renoveerite 1950–1980 aastatel ehitatud kinnistut, tellige enne tööde alustamist asbesti uuring. Professionaal võtab kõikidest kahtlastest ehitistest esinduslikud proovid ja laborianalüüs kinnitab sisu. Kaardistamise akti põhjal tead täpselt, milliseid konstruktsioone tuleb käsitleda asbestilammutusena ja millised on ohutud. Nii väldid nii terviseriske kui ka hilisemaid probleeme ametivõimudega. Telli asbesti uuring õigel ajal ning teie remont kulgeb sujuvalt ja turvaliselt.